Artiklite sari "Enesevabandused: tahet jagub, raha mitte"
Rahaline eneseareng või rahatarkus ei eelda ainult teadmisi ja numbreid, vaid oskust märgata sisemisi rahauskumusi, mis takistavad tulemuste saavutamist. Sageli ei ole takistuseks mitte sissetuleku suurus ega teadmiste puudus, vaid alateadlikud enesevabandused, mis kõlavad pealtnäha mõistlikult, kuid hoiavad inimest paigal.
Artikkel teemal “Rahasabotaaži sarja I osa: „Mul pole aega rahaga tegelemiseks“ on osa sarjast „Rahasabotaaž: tahet on, aga raha ei tule“, kus käsitlen finantcoachina levinumaid rahateemalisi enesesabotaaži vorme. Igas artiklis vaatan ühte konkreetset enesevabandust ja selle mõju rahalisele käitumisele. Iga osa lõppeb finantscoachingu harjutusega (enesecoaching), mis aitab sul enda mõtte- ja käitumismustreid teadvustada ning luua reaalse muutuse igapäevases rahakäitumises.
Enesevabandused kõlavad arukalt, kuid mõjuvad laastavalt
Paljud inimesed tunnevad, et sooviksid paremat rahalist seisu — rohkem sääste, suuremat kindlustunnet, kontrolli oma rahaasjade üle. Tahe on olemas. On loetud raamatuid, vaadatud videoid, kuulatud taskuhäälinguid ja võib-olla tehtud isegi mõned algatused. Ometi ei muutu midagi. Raha ei jää alles, investeeringuid ei tehta, eelarvet ei jälgita, säästmine katkeb pärast paari nädalat. Miks?
Alljärgnevad vabandused tegelikult ei kõla sabotaažina — need kõlavad isegi arukalt:
- „Mul on praegu liiga kiire“
- „Ma pole numbrite inimene“
- „Pole mõtet sellega tegeleda, nagunii pole raha“
Selline rahaline enesesabotaaž ei tule esile otsustena, vaid väikeste tegevuste edasilükkamisena või mitte tegemisena. See on justkui nähtamatu müür, mis eraldab inimest rahast, mida ta sooviks koguda, kasvatada või teadlikult kasutada.
Järgnevates artiklites toon Sinuni levinud enesevabandusi, kuidas inimesed takistavad endal rahaliselt edasi liikuda. Iga enesevabandus on lahti seletatud koos praktilise harjutusega, mis aitab sellest mustrist välja murda. Raha hakkab liikuma siis, kui inimene hakkab liikuma — mitte ainult väliselt, vaid ka sisemiselt. Muutus algab hetkel, kui taipame: enesevabandus ei ole fakt, vaid valik.
Rahasabotaaži sarja 1. osa: „Mul pole aega rahaga tegelemiseks“
See on üks kõige sagedasemaid ja samas petlikumaid enesevabandusi rahalises enesesabotaažis. „Mul ei ole aega“ kõlab igapäevaselt ja põhjendatult, eriti kui elu on täis tööülesandeid, peret, õppimist või muid kohustusi. Rahaasjad ei jää tähelepanuta mitte ajapuuduse tõttu, vaid sageli emotsionaalse vältimise tõttu, sest suure mõjuga tegevused võivad võtta päevas aega ca 15 minutit (nt eelarve koostamine, kulude jälgimine või investeerimisvõimaluste uurimine jt.
Pigem kaaneb nende tegevustega ebamugavus, mida soovitakse vältida. See võib olla seotud teadmatusega, hirmuga eksida, varasema halva kogemuse või kontrollikaotuse kartusega. Ja kui mingi tegevus tekitab sisemist pinget, siis leidub alati midagi „pakilisemat“ — midagi meeldivamat, lihtsamat, tuttavamat. Tulemuseks on see, et rahaasjadele lihtsalt „ei jõuta“.
Probleem ei ole ajas — probleem on tähelepanus, millele inimene on valmis keskenduma. Kui rahaasjad on madalal prioriteedil, ei jää neile kunagi aega. Kui need on prioriteet, leitakse ka aeg.
Kui inimene ütleb „Mul ei ole aega rahaasjadega tegelemiseks“, võivad peituda selle taga järgnevad kolm sisemist põhjust:
- Ebamugavus ja vältimine
Rahaasjad toovad sageli esile ebamugavaid tundeid: süütunne, ebapiisavus, hirm vigade ees või minevikus tehtud otsuste kahetsus. Selle asemel, et nendega silmitsi seista, lükatakse teema kõrvale „ajapuuduse“ ettekäändel. Tegelikult ei väldita raha, vaid emotsiooni, mida see esile kutsub.
- Tegeliku olukorra eitamine
Paljud väldivad rahaga tegelemist, sest kardavad avastada, et olukord on halvem, kui nad usuvad. See on psühholoogiline kaitsemehhanism: kui ma ei vaata, siis saan vähemalt loota, et olukord on parem. Taustal võib olla ka uskumus, et „ma ei saa sellest nagunii täielikult aru“ või „ma ei oska seda juhtida“.
- Väärtuste konflikt ja madal prioriteet
Raha ei tundu “päriselt oluline”, sest see ei sobitu inimese väärtustega – nt kui väärtustatakse rohkem loovust, aitamist või sisemist arengut. Rahaasjad tunduvad „külmad“ või „ebainimlikud“, mistõttu need lükatakse tahaplaanile. Kuid raha mõjutab siiski otseselt vabadust, turvatunnet ja võimalusi.
Need põhjused ei ole „vead“, vaid märgid sisemisest konfliktist, mis vajab tähelepanu, mitte hinnanguid. Kui inimene hakkab märkama, mis tema ajapuuduse väite taga tegelikult on, saab ta teha sisulisema ja püsivama muutuse.
Kuidas ära tunda see sabotaaz meeskonnatöös, juhtimises ja ettevõtluses?
Rahasabotaaž „Mul ei ole aega rahaga tegelemiseks“ ei ole ainult isiklik sisekonflikt – see mõjutab ka meeskonnatööd, juhtimist ja ettevõtlust, sageli kaudsel, kuid väga kulukal moel.
1. Meeskonnatöös - ebaefektiivsuse kasv
⇒ Tegevuspõhine fookus raha arvelt: meeskond keskendub pidevale „tegemisele“, mitte kuluefektiivsusele ega tulemuslikkusele.
⇒ Kohkumine finantsteemadest koosolekul: keegi ei taha vastutada numbrite ülevaate eest; rahaga seotud teemad lükkuvad edasi.
⇒ Väärtustamata väikeseid rahalisi otsuseid: näiteks tööriistade, ajakasutuse või tellimuste kulusid ei analüüsita, sest „pole aega sellega tegeleda“.
Tagajärg:
Koguneb vaikne ebaefektiivsus, kus raha kaob märkamatult läbi tähelepanematuse ja jagamata vastutuse.
2. Juhtimises - usalduse vähenemine
⇒ Eelarvelise seisu vältimine: juht ei jälgi jooksvaid kulusid või ei tee korrapäraseid finantsülevaateid.
⇒ Strateegilise rahapildi puudumine: raha jääb ainult finantsjuhi või raamatupidaja teemaks, mitte juhi tööülesannete osaks.
⇒ Ebamugavus rahast rääkimisel tiimiga: nt projektide tasuvust või hinna-kvaliteedi otsuseid ei kommunikeerita avatult. Lisaks rõhutatakse, et töötajal või meeskonnal peab olema oluline missioonitunne, mitte raha.
Tagajärg:
Juht ei toeta meeskonda rahateadlikkuses ega loo usaldust. Otsused põhinevad tunde järgi, mitte rahalise reaalsuse peegeldusel.
3. Ettevõtluses - madal kasumlikkus
⇒ Turuanalüüsi puudumine: ettevõtja keskendub tegevusele (müük, sisu, teenus), kuid ei analüüsi, mis tegelikult raha sisse toob.
⇒ Edasilükatud finantsotsused: investeeringud, hinnatõusud või kulude optimeerimine jäävad tegemata, sest „pole aega“.
⇒ Ignoreeritakse raha ja väärtuse seost: näiteks ei mõõdeta kliendi eluea väärtust, konversioone ega rahavoogu.
Tagajärg:
Ettevõte töötab täiskoormusel, aga madala kasumlikkusega. Raha liigub läbi, kuid ei jää alles ega kasva.
Enesecoaching teemal "Mul pole aega rahaga tegelemiseks"
Alljärgnevalt on Sul võimalik teha läbi enesecoachinguna finantscoachingu harjutus raha teemal.
Kirjuta vastus: „Mis on see, mida ma väldin, kui ütlen, et mul pole aega rahaga tegeleda?“
Pane kirja esimene vastus, mis pähe tuleb – ära analüüsi.
Kui vastuseks tuleb “Mul ei ole aega”, siis küsi „Mis täpsemalt on see, millel on praegu olulisem kui minu rahaline selgus või kindlus?“
Lisa oma kalendrisse kord nädalas konkreetne aeg — näiteks kolmapäeviti kell 18.00–18.15 — mis on ainult Sinu rahateemadele.
Kasuta seda aega, et:
logida sisse internetipanka ja vaadata oma kontoseisu hinnanguvabalt!
kirja panna 3 viimast suuremat väljaminekut – mis neid iseloomustab?
seada väikene kogumise eesmärk (nt 5 eurot sel nädalal) ja kanna see eraldi kontole (nt. kogumishoius). Võid seda teha automaatmaksena või käsitsi (mina ise olen teinud käsitsi, kuna see muudab paremini käitumist ja hoiab tähelepanu tegevusel)
Ole enda vastu aus küsides: “Kuidas ma rahaga sel nädalal suhestun?” Kuu lõikes võib see olla väga erinev ja pidevalt enese sisekõne teadvustamine võib tuua esile olulisi mõttemustreid.
See 15 minutit ei lahenda kõike, aga see loob fookuse ja vähendab enesevabanduse mõju. Raha liigub siis, kui sellele ruumi teed.
Juhul kui peale enesecoachingu harjutuse tegemist tunned et vajad siiski tuge finantsheaolu suurendamisel, siis tutvu finantscoachinguga ja broneeri “TASUTA” 20-minutiline tutvumiskohtumine Zoomis.
Järgmine artikkel on teemal “Rahasabotaaži sarja 2. osa: „Mul pole mõtet midagi muuta, sest raha on niigi vähe“ (avaldamisel).
Loe lisaks juba ilmunud artiklit sarnasel teemal “Enesesabotaaz: 7 viisi edu takistamiseks“